Naistehaiguste hulka kuuluvaks võib liigitada valgevoolust, suguteede põletikku, tupe seenpõletikku, tupe bakteriaalset vaginoosi, trihhomonoosi, klamüdioosi, gonorröad, mükoplasmoosi, ureplasmat, süüfilist, papilloomiviirusi ja kondüloome, herpest, väikevaagna põletikku, menstruatsioonitsükli häireid, munasarja tsüste, emaka müoomi, endometrioosi jne.

Osa naistehaigustest on sugulisel teel nakkavad ning teine osa tekkinud naises endas. Kõikide naistehaigustega seotud kaebustega on soovitatav pöörduda võimalikult kiiresti oma perearsti juurde, kes annab vajadusel saatekirja vastava eriarsti vastuvõtule. Kuna aga eriarstide tasuta vastuvõtu järjekorrad on tavaliselt pikad ning eriarstile saamine võtab kaua aega, siis võib otse pöörduda ka erakliinikutes töötavate eriarstide poole või suuremates kliinikutes töötavate eriarstide poole nende tasulise vastuvõtu raames.

Naistearsti juures on soovitav käia kontrollis vähemalt kord aastas – kuna paljud naistehaigused võivad kulgeda ka ilma spetsiifiliste sümptomiteta, siis ei pruugi naine ise oma haigusest teadlikki olla. Eriti kehtib see sugulisel teel levivate haiguste kohta: nakkusest teadmata võib naine enese teadmata nakatada ka teisi. Kui naine on seksuaalselt aktiivne, siis on tal soovitatav end suguliste haiguste vastu kontrollida lasta isegi iga kolme kuu tagant. Suguliste haiguste suhtes saab end testida ka kodus, kasutades selleks testimisteenust.

Kuna HIV ei levi ainult sugulisel teel ning selle tagajärjed võivad olla ühed tõsiseimad, siis kindlasti peaks end laskma aeg-ajalt testida ka HIV suhtes. HIV testi saab enamasti teha tasuta ning selleks peaks pöörduma perearsti või eriarsti poole. Võimalus selleks on loodud ka spetsiaalsetes noorte nõustamiskeskustes ning HIV nõustamis- ja testimiskabinettides üle Eesti.