Suguhaigus

Suguhaigusteks nimetatakse nakkushaigusi, mis kanduvad ühelt inimeselt teisele üle sugulisel teel, st. seksuaalsete kontaktide kaudu. Nakkus tekib erinevate parasiitide, seente, viiruste või bakterite üleminekul. Kuna välistingimuste suhtes on need väga tundlikud, siis reeglina tavapäraste kokkupuudetega nakatumist ei toimu. Inglise keeles on suguhaiguseid märkivaks lühendiks STI – sexually transmitted infections. Üldiselt jagatakse kõik suguhaigused kolme gruppi: 1) suguhaigused, mis põhjustavad haavandeid suguelunditel (genitaalherpes, süüfilis); 2) suguhaigused, mis põhjustavad põletikku suguelunditel (gonorröa, trihhomonoos, klamüdioos, mükoplasmoos). 3) üldist haigestumist või siseelundite haigust põhjustavad sugulisel teel levivad haigused (HIV, B-hepatiit). Millal oleks vaja end kontrollida? Isegi hea enesetunde ja sümptomite puudumise korral oleks end mõistlik lasta suguhaiguste suhtes kontrollida juhul, kui olete alustamas uut seksuaalsuhet, Teil endil või Teie partneril on varasemalt olnud mitmeid seksuaalpartnereid, partneri suguhaiguse puhul, peale üheöösuhet või kaitsmata vahekorda uue partneriga ning raseduse planeerimisel või selle alguses. Kindlasti peaks arsti poole pöörduma juhul, kui naise vooluse rohkuses või konsistentsis on muutusi, ilmnenud on valulik urineerimine või valulikkus seksuaalvahekorra ajal. Mehed peaksid laskma end arstil üle vaadata, kui kusitis on tunda valulikkus, ilmnenud on urineerimishäired või eritised. Suguhaigsele viitavad ka suguelundite piirkonnas tekkinud haavandid või villid. Kuidas suguhaigusi diagnoositakse? Tavapäraselt diagnoositakse suguhaigusi eritiste analüüsiga või erinevate testide kombinatsiooniga, diagnoosi täpsustatakse vereanalüüsiga.