Bakteriaalne vaginoos

Bakteriaalse vaginoosi puhul ei ole tegu klassikalise suguhaigusega, vaid teatud muutusega tupe mikroflooras. Bakteriaalse vaginoosi puhul on tavapärane bakterisisaldus tupes suurenenud 1000 – 10000 korda, kusjuures piimhappebakterite osakaal on vähenenud ning anaeroobsete mikroobide osakaal suurenenud. Tulemuseks on põletikusarnane protsess tupes. Seega ei ole siin tegu tüüpilise ja ainult ühe teatud mikroorganismi poolt tekitatud põletikuga.

Miks bakteriaalne vaginoos tekib?

Bakteriaalset vaginoosi esineb vaid naistel ning rohkem nendel naistel, kes on seksuaalselt aktiivsemad. Sugulisel teel see haigus ei levi. Enamikel juhtudel jääb bakteriaalse vaginoosi tekkepõhjus teadmata, aga soodustada võivad seda nii stressirikas elu, külmetamine ja ebapiisav või ülemäärane intiimhügieen kui ka liiga sagedased seksuaalsed kontaktid või sagedane partnerivahetus. Bakteriaalne vaginoos võib viidata ka mõne muu suguhaiguse olemasolule.

Kuidas bakteriaalne vaginoos ilmneb?

Tüüpiliseks bakteriaalse vaginoosi tunnuseks on suurenenud valgevooluse hulk, mis on hallikas ning millel on vänge ja ebameeldiv lõhn.

Diagnoosimine ja võimalikud uuringud

Bakteriaalset vaginoosi diagnoositakse nii kliinilise pildi kui ka tupe keskkonna happelisuse mõõtmisega indikaatorpaberi abil. Haiguse olemasolul on tupe keskkond pigem aluseline. Diagnoosi võidakse täpsustada ka tupest võetud eritise analüüsiga, milles on haiguse puhul nähtavad nii anaeroobsed mikroobid kui ka bakteriaalset vaginoosi väljendavad rakud.

Kuidas bakteriaalset vaginoosi ravitakse?

Tavaliselt ravitakse bakteriaalset vaginoosi arsti poolt määratud suukaudsete või tupe kaudu organismi sisestatavate antibiootikumidega, mida manustatakse tavaliselt ühe nädala jooksul. Ravile allub haigusseisund üsna hästi. Ravi on vajalik ka sümptomite puudumisel, kuna vastasel juhul võib see tekitada tüsistusi.

Seksuaalpartnerid

Bakteriaalset vaginoosi põdeva naise seksuaalpartnerit peaks ravima juhul, kui naisel esineb bakteriaalset vaginoosi rohkem, kui 4 korda aastas.

Teised teenused

 

Meestekliinik

Meestekliinik Tänapäeval on meeste tervisemurede lahendamiseks loodud mitmeid ainult meestele mõeldud spetsiaalseid meestekliinikuid, mille teenused on küll tasulised, aga kuhu pöördumiseks ei ole vaja perearsti saatekirja. Saatekirjata võib pöörduda ka suuremates...

Meestearst

Meestearst Meestearstid töötavad tänapäeval igas suuremas kliinikus, lisaks on loodud hulgaliselt ainult meeste tervisemurede lahendamiseks mõeldud spetsiaalseid meestekliinikuid. Alati saab mees oma tervisemurega pöörduda kõigepealt perearsti poole, kes annab...

Enneaegne seemnepurse

Enneaegne seemnepurse Enneaegse seemnepurske korral tekib seemnepurse tavalisest kiiremini ja see on vähemal määral kontrollitav, kui mehel normaalse seemnepurskega. Enneaegse seemnepurske näol on tegu kõige levinuma seksuaalhäirega – seda on alla 60-aastaste meeste...

Munandivähk

Munandivähk Munandivähk on halvaloomuline kasvaja, mis esineb kõige rohkem 15 – 34-aastastel meestel. Iga 100 000 mehe kohta esineb ca 5 – 10 munandivähi juhtu. Miks munandivähk tekib? Sajaprotsendiliselt ei ole munandivähi tekkimist võimalik ennetada. Soodustada võib...

Eesnääre

Eesnääre Meeste tervis on viimasel ajal üha teravamalt üldsuse tähelepanu all ning üha rohkem ärgitatakse mehi oma terviseprobleemidega tegelema. Üks põhilisi meestetervise probleeme on eesnääre ja eesnäärmehaigused, kuna just need on viimasel ajal ühed levinumad ja...

Pange oma viisidiaeg kinni

Vastuvõtt toimub Tõnismäe Polikliinikus, Hariduse 6, Tallinn.

+372 5838 7699

+372 5838 7699

Vastvuvõttu ajad: 8.00st – 17.00ni.

Tõnismäe Polikliinik, Hariduse 6, Tallinn