Süüfilis

Süüfilise näol on tegu ühe levinuima ja väga tõsise suguhaigusega, mida tekitab spiraalikujuline bakter Treponema pallidum. Süüfilis võib olla nii omandatud või ka kaasasündinud – viimase annab rase süüfilisehaige naine edasi oma lootele platsenta kaudu. Ohtlikuks teeb süüfilise asjaolu, et selle sümptomid võivad jääda tihtipeale märkamatuks ning nakatunu ei ole oma haigusest ise teadlik, olles samas aga nakkuseohtlik teistele.

Kuidas süüfilisse nakatutakse?

Süüfilisse nakatutakse enamasti sugulisel teel. Nakkus võib lisaks lapsele edasi kanduda ka läbi emaüsa või sünnituse ajal tekkiva otsese kokkupuutega.

Kuidas süüfilis ilmneb?

Sugulisel teel omandatud süüfilisel eristatakse kolme staadiumi:

1) Esmane süüfilis – kolm nädalat peale nakatumist tekib nakatumiskohale kõva ja valutu haavand, mis on väga nakkuseohtlik, aga mis kaob mõne aja pärast. Suurenevad ka lümfisõlmed. Esmane süüfilis kestab 1-5 nädalat.

2) Teisene süüfilis – kehal, jalataldades või peopesades tekib nahalööve, mis ei sügele ja kaob mõne aja pärast. Suurenevad kubemepiirkonnas, kaelaaukudes ja kaelal asuvad lümfisõlmed. Võib esineda ka peavalu, palavikku ja üleüldist halba enesetunnet. Teisene süüfilis võib kesta mitmeid kuid.

3) Kolmandane süüfilis – tekib tavaliselt ravita jäänud patsientidel aastaid peale nakatumist. Tekivad luukärbus või koekärbused nahal. Muutused võivad tekkida ka närvisüsteemis, siseelundites ja südame-veresoonkonnas.

Imikud kaasasündinud süüfilisega on tavaliselt suurenenud maksa ja põrnaga ning nad on alakaalulised, sümptomid sarnanevad täiskasvanute teisese staadiumi omadele. Kaasasündinud süüfilise kolmandana staadiumi sümptomid võivad ilmneda lapse kolmandal eluaastal, väljendudes selgemalt kümnenda eluaasta paiku – võib esineda arenguhäireid, kurtust ning defekte hammastes.

Kuidas süüfilist diagnoositakse?

Diagnoosimisel on oluline, millist haiguse staadiumi soovitakse diagnoosida ning seetõttu kasutatakse kombinatsioone erinevatest testidest. Süüfilise diagnoosimiseks kasutatakse vereanalüüsi, määrates selles antikehasid. Esmase süüfilise korral on võimalik analüüsida  haavandilt võetud baktereid. Kauaaegse haiguse korral annab diagnoosimisel tulemusi ka proovi võtmine seljaajuvedelikust. Selle abil on võimalik välja selgitada, kas haigus on juba levinud kesknärvisüsteemi. Kuna süüfilis kandub edasi ka lootele, siis peab kindlasti kõiki rasedaid süüfilise suhtes kontrollima.

Kuidas süüfilist ravitakse?

Varasemalt raviti süüfilist ainult haiglas ja vastavate ravimite süstimisega nakatunule iga kolme tunni tagant. Tänapäeval on saadaval nii suu kaudu kui ka süstitavad ravimid – penitsilliin ja antibiootikumid – ning haiglaravi enam kohustuslik ei ole. Varajase ravimise korral on süüfilis ravitav.

Seksuaalpartnerid

Süüfilise ilmnedes on kindlasti vaja kontrollida ja ravida ka kõiki seksuaalpartnereid ning seda isegi juhul, kui tal sümptomeid ei esine. Sest süüfilis võib kulgeda ka ilma sümptomiteta, aga siiski on inimene teistele nakkusohtlik.