Esmasel herpesega nakatumisel tekib nakatumise kohta üks suurem või mitmed väiksemad villid, mis lõhkedes muutuvad valulikeks haavanditeks. Herpes võib tekkida nii huultel kui ka suguelunditel, tupes või emakakaelal. Meestel võib herpes esineda suguelunditel või kusitis. Herpesega võib kaasneda üldine nõrkus, palavik, lihasvalu ning valulikkus urineerimisel. Kõige rohkem on sümptomid välja arenenud umbes 10 päeva pärast nakatumist. Haavandid paranevad umbes paari nädalaga iseenesest ning umbes kolme nädalaga ka kaovad mingeid jälgi jätmata. Esmakordse nakatumisega kaasneb tavaliselt ka peavalu, palavik, ja valulik urineerimine, esineda võib ka lümfisõlmede turset ja lihasvalu. Korduval nakatumisel on haigusnähud kergemad. Herpes võib kulgeda ka ebatüüpiliselt ning ilma sümptomiteta, seega paljud ei ole oma põetud haigusest teadlikud.

Herpese ravi

Täielikult välja ravida herpest ei ole võimalik – organismi jääb see terveks eluks alles. Haigusnähtusid leevendatakse suukaudsete preparaatide manustamisega, mida kirjutab välja arst. Peale esmast paranemist võib haigus ka korduda ning profülaktiline ravi võib võtta aastaid aega. Kuna herpes on ohtlik lootele ning võib sünnituse ajal edasi kanduda ka imikule, siis peab rase naine kindlasti oma haigusest arstile rääkima.

Seksuaalpartnerid

Kuna ka ilma sümptomiteta kulgeva haiguse korral on herpesehaige teistele ohtlik, siis peaks ta seksuaalkontaktide ajal kasutama kondoome. Villide ja haavandite olemasolul peaks seksuaalkontaktidest hoiduma.