HPV on inimese papilloomiviirust tähistav lühend. Erinevaid papilloomviirusi on kindlaks määratud üle saja erineva tüübi. Enamus neist on ohutud ning mingeid sümptomeid ei tekita, ca 30 aga tekitavad nakkusi suguelundite piirkonnas, mille hulgast võivad kõrgema riskiga tüübid  põhjustada ka emakakaelavähki.

Kuidas HPV-sse nakatutakse?

Nakatuda võib nii sugulisel teel kui ka puutekontaktiga ning see võib olla toimunud ka mitmeid aastaid tagasi.

Kuidas HVP ilmneb?

Paljudel HPV-ga nakatunutel sümptomid puuduvad, kuna organism saab nakkusest võitu oma vastupanuvõime abil. Seetõttu ei ole paljud nakatanud ise oma haigusest teadlikud. Madalama riskiga HPV tüübid võivad tekitada kondüloome – naha pinnal asuvaid näsajaid moodustisi, meestel lisaks ka peenise- ja pärakukasvajat.

Kuidas HPV-d diagnoositakse?

Enamustel juhtudel selgub HVP olemasolu PAP-testiga, mida viiakse läbi günekoloogilises läbivaatuses. PAP-test näitab emakakaela epiteelrakkude muutusi, mis võivad edasi areneda emakakaelavähiks, aga küllalt varasel avastamisel saab neid edukalt ravida.

Kuidas HPV-d ravitakse?

Kondüloome tekitavate HPV-de raviks kasutatakse vastavaid ravimeid, kondüloome vajadusel ka kõrvetatakse või külmutatakse või kasutatakse nende eemaldamiseks laserravi. Enamlevinud papilloomiviiruste vastu on võimalik end ka eelnevalt vaktsineerida.

Seksuaalpartnerid

Kuna kondoom suguelundite ala täielikult ei kata, siis ei pruugi kondoomi kasutamine nakatumist ära hoida. Seega peaks HPV viiruse avastamisel kindlasti kontrollima ja ravima ka seksuaalpartnerit. Samas võib nakatumine olla toimunud ka aastaid ja isegi aastakümneid tagasi.