Mükoplasma moodustab kuse- ja suguelundite mikroobikoosluse ühe osa, aga ravi vajavaks  suguhaiguseks loetakse vaid ühte mükoplasma tüüpi – Mycoplasma genitalium’i.

Kuidas mükoplasma tekib?

Mükoplasma on teatud osas olemas ka tervetel inimestel, haigust võib see tekitada oma kontsentratsiooni suurenemisel ja juhul, kui tavaline mikrofloora saab häiritud.

Kuidas mükoplasma ilmneb?

Mükoplasma võib põhjustada põletikku kuseteedes, emakakaelas või väikese vaagna sisemistes suguelundites. Neil juhtudel on sümptomiteks kõhuvalud, sugueluhäired, urineerimishäired ja suurenenud eritis. Raseduse ajal võib see soodustada platsenta infektsiooni ja enneaegse sünnituse riski. Meestel võib mükoplasma tekitada põletikku kusitis, eesnäärmes või munandites.

Kuidas mükoplasmat diagnoositakse?

Diagnoosida saab mükoplasmat nähtava suurenenud vooluse ja emakakaela punetuse järgi. Diagnoosi täpsustatakse kusitist või emakakaelast võetud analüüsi alusel.

Kuidas mükoplasmat ravitakse?

Reeglina ei ravita neid inimesi, kel kaebusi ei esine, aga lähtutakse paljuski konkreetselt igast individuaaljuhtumist. Ravimiseks kasutatakse antibiootikume ning ühe ravikuuri pikkus on 10 päeva. Mükoplasma analüüs võib olla positiivne ka peale ravikuuri lõppemist – sel juhul on sellest saanud inimese normaalne mikroobikoosluse osa.

Seksuaalpartnerid

Et vältida taasnakkumist, siis ravitakse ka neid inimesi, kel haiguse sümptomeid ei esine ning riskipatsiente. Seksuaalpartnereid on soovitatav ravida samaaegselt ning ravi ajal on soovitatav vahekordadest hoiduda – erinevate inimeste allumine ravile on erinev ning vastasel juhul võib toimuda taasnakkumine partnerilt, kelle organism on ravile halvemini allunud.