Mükoplasmoos on nii naistel kui ka meestel esinev põletikuline kuse- ja suguelundkonna haigus. Mükoplasmoosi tekitavad peamiselt Mycoplasma hominis, Mycoplasma genitalium ja Ureaplasma urealyticum nimelised mikroobid.

Kuidas mükoplasmoos tekib?

Mükoplasmad sisalduvad ka terve naise genitaaltraktis asuvas normaalses mikroflooras, nende haigusttekitav mõju on erinevate inimeste organismis erinev. Kui organismi enda immuunsus ja vastupanujõud alaneb, siis hakkavad mikroobid vohama ja organismi ründama haigusetekitajatena. Mükoplasmoosi tulemuseks võib naistel olla munajuhade umbumine ja viljatus, ka tekitab see riski sünnituse ja abordi järgseteks infektsioonideks. Oma seos on mükoplasmoosil olemas ka raseduse katkemise ja enneaegse sünnitusega – pea kõigil neil juhtudel on mingil määral olnud tegemist ka mükoplasmoosiga. Meestel mükoplasmoosi tekitavad baktereid tavaliselt organismis ei ole, nende leidumine kusitis viitabki juba haigusele.

Kuidas mükoplasmoos avaldub?

Mükoplasmoosi korral on sagedased kaebused valudest suguelundites või alakõhus, suurenenud eritisest, urineerimis- ja seksuaaleluhäiretest ning viljatusest. Meestel võib mükoplasmoos tekitada ilma sümptomiteta või kergemate vaegustega kusitipõletikku, mille tõsisemad kaebused tekivad siis, kui põletik on jõudnud juba munanditesse või eesnäärmesse.

Kuidas mükoplasmoosi ravitakse?

Ravida ei ole reeglina vaja juhul, kui genitaaltraktist on küll leitud Mycoplasma baktereid, aga nende kontsentratsioon on allpool sellist taset, mis võiks infektsioone tekitada. Muul juhul ravitakse mükoplasmoosi antibiootikumidega.