Papilloomiviirus (HPV) on kõige levinum viirusnakkuse tekitaja, mis levib sugulisel teel. Käesoleval ajal on teada üle 100 erineva papilloomviiruse tüübi, mis tekitavad infektsiooni enamasti noorematel täiskasvanutel. Enamus tüüpe nendest on ohutud – näiteks need, mis põhjustavad kätele ja jalgadele tekkivaid tüükaid. Erinevad tüübid on jaotatud gruppidesse vastavalt oma seosele vähi tekitamisega – madala, keskmise või kõrge emakakaelavähi riskiga. Kõikidest emakakaelavähi juhtumitest ca 70% saavad alguse papilloomiviirusest. Riski suurendavad seejuures organismi häiritud tasakaal, põletikud suguteedes, suur seksuaalpartnerite arv ning sünnitustel või abortidel saadud emakakaela traumad.

Kuidas papilloomiviirus ilmneb?

Papilloomiviiruse ilmnemine, kulgemine ja ravi sõltuvad nii organismi enda immuunsusest kui ka viiruse tüübist. Alates nakatumisest võib haiguse peiteperiood ulatuda alates mõnest nädalast kuni mitme aastani.

Millal peaks pöörduma arsti poole?

Kord aastas peaksid kõik naised laskma end günekoloogi juures üle kontrollida ning lasta teha PAP-analüüsid – need on onkoloogilise iseloomuga analüüsid, mis võetakse emakakaelalt. Kui need näitavad muutusi, on võimalik teostada ka täiendav papilloomiviiruse uuring ehk HPV uuring. Ennetavalt on võimalik lasta end papilloomiviiruste vastu ka vaktsineerida, sel juhul on vaja kuue kuu jooksul saada kolm süsti. Kahjuks on selline vaktsineerimine küllalt kallis ja jääb tavaliselt seetõttu ka tegemata.

Seksuaalpartnerid

Papilloomiviirusesse nakatumist aitab kondoomi kasutamine küll vähendada, aga kuna kondoom suguelundite piirkonda täielikult ei kata, siis täielikult see nakatumist ära ei hoia.