Sügelised on nahahaigus, mida tekitavad sügelislestad. Emaslesta pikkus on 0,3-0,4 mm ning eluiga ca 1 kuu. Emaslestad teevad naha pealmise kihi alla käike ja munevad nendesse igapäevaselt 2-3 muna. Munadest kooruvad vastsed, kellest saavad 2 nädala jooksul peale mitmete arenguetappide läbimist täiskasvanud sügelislestad. Need omakorda tulevad naha pealiskestale ja paarituvad. Isaslest hukkub peale emaselesta viljastamist, viljastatud emaslest aga kaevub kas sama või siis juba uue nakatunud inimese naha alla. Seega võib öelda, et haiguse kliinilise pildi tekitavad vaid emaslestad.

Väljaspool inimese organismi on sügelislest toatemperatuuril võimeline elama 2-3 ööpäeva. +60° C juures hukkuvad sügelislestad 1 tunni jooksul, keetmisel või miinustemperatuuril aga pea koheselt.

Kuidas sügelistesse nakatutakse?

Sügelistesse nakatutakse vahetu kontakti kaudu – nii sugulisel kontaktil kui ka igapäevasel kokkupuutumisel läbi riiete ja voodiriiete.

Kuidas sügelised ilmnevad?

Sügelistesse nakatumine annab endast märku peamiselt sügelusega ja nähtavate sügeliste käikudega naha all. Iseloomulik on sügeluse tugevnemine õhtusel ja öisel ajal.

Sügelus tekib mitte sügelislestade otsese tegevuse tulemusena, vaid organismi reaktsioonist sügelislestadele endile ja nende väljaheidetele. See on ka põhjuseks, miks tekib sügelus peale alles mitme nädala pärast peale esmakordset nakatumist. Mitmekordsel nakatumisel tekib sügelus esimese ööpäeva jooksul.

Millistele nahapiirkondadele sügelised kõige enam mõjuvad?

Kõige sagedasemalt tekib lööve sõrmede vahedesse, randmetele, peenisele, käeõndlatesse, taldadele, välistele suguorganitele, tuharatele ja kaenlaalustesse. Peal ja kaelal sügeliste löövet ei esine (v.a. imikud).

Hoolimata nende tüüpilistele kohtadele võib see lööbe ilmuda ka igas muus nahapiirkonnas.

Kuidas sügelisi diagnoositakse?

Sügeliste diagnoosimine põhineb sümptomitel ja kliinilisel pildil (õhtusel ja öisel ajal tugevnev sügelus, lööbe iseloomulik paiknemine). Vajadusel kinnitatakse diagnoosi ka sügelislestade käikude ja sügelislestade endi olemasolu kontrollimisega.

Millega sügelisi ravitakse?

Selle haiguse raviks kasutatakse peamiselt alljärgnevaid preparaate:

* Väävlisalv. Salvi määritakse nahale üle kogu keha (v.a. pea) kord ööpäevas 5 päeva järjest. Ravimise ajal ei pea kantavaid riideid ja voodiriideid vahetama. Ühe ööpäeva jooksul peale viimast määrimist pestakse keha seebiga üle ning vahetatakse ka riided ja voodiriided. Väävlisalvi miinuseks on selle ebameeldiv lõhn ning asjaolu, et see tekitab nahaärritust (eriti korduval ravimisel).

* Benzylbenzoat. Kasutatakse vastavalt karbiga kaasasolevale kasutusjuhendile.

* Spregal (aerosool). Pihustada üks kord üle terve keha (v.a. pea). 12 tunni möödumisel pestakse keha seebiga üle ning vahetatakse riided ja voodiriided. Preparaadiga tuleb kaasa ka väga üksikasjalik instruktsioon, mida tasuks kindlasti enne kasutamist lugeda.

Kõikide ravimeetodite kasutamisel on vaja kantud riided ja kasutatud voodiriided läbi keeta ja triikida kahelt poolt.

Sügelus võib kesta veel mitu nädalat peale sügeliste väljaravimist. Seda tekitab organismi allergiline reaktsioon naha pinnale jäänud surnud sügelislestadele.

Seksuaalpartnerid

Kindlasti on soovitatav ravida ka nakatunu seksuaalpartnereid.

Risk haigestuda teistesse sugulisel teel edasikanduvatesse haigustesse

Siinkohal tasub ka märkida, et mõned sugulisel teel edasikanduvad haigused (sügelised, kubemetäid ja nakkuslikud molluskid) on oma olemuselt ka teiste sugulisel teel edasikanduvate haiguste markeriteks. Seetõttu on suguliselt aktiivsel inimesel vajalik sügeliste, kubemetäide või kontagioossete molluskite ilmnemisel kindlasti kontrollida ka teiste sugulisel teel edasikanduvate haiguste suhtes.