Kondüloomid

Kondüloome nimetatakse ka suguelundite näsadeks ning need tekivad papilloomiviiruse ehk PHV viiruse tagajärjel.

Kuidas kondüloomid ilmnevad?

Kondüloomide puhul on tegu kusitis, pärasooles või päraku piirkonnas tekkinud erineva kuju ja suurusega naha värvi või roosakad tüükataoliste moodustistega, mis meenutavad oma välimuselt lillkapsast. Näsadega võib kaasneda eritis, sügelus ja valulikkus, hullemal juhul ka lõhed ja veritsus. Kondüloomid võivad areneda ka pahaloomulisteks kasvajateks.

Kuidas kondüloomidesse nakatutakse?

Kondüloomid levivad sugulisel teel – nii tavapärase vahekorra kui ka anaal- ja suuseksi ajal. Haiguse peiteperiood võib ulatuda paarist kuust kuni mitme aastani. Kõige nakkusohtlikum on haigus esimese aasta jooksul, hiljem nakkusoht väheneb.

Kuidas kondüloome diagnoositakse?

Kuna kondüloomidel on iseloomulik kuju ja välimus, siis ei ole kondüloomide diagnoosimiseks vaja teha laboratoorseid analüüse, arstile piisab tavaliselt vaid välisest vaatlusest. Diagnoosi täpustamiseks tehakse ka PAP-analüüse, mille puhul analüüsitakse tuperakkusid.

Kuidas kondüloome ravitakse?

Enne kondüloomide ravimise alustamist uuritakse haiget ka teiste sugulisel teel levivate haiguste suhtes, sest mõne teise haiguse olemasolul võib see ravi alustamisel põhjustada hoopiski haiguse ägenemist. Kondüloomide ravi määratakse vastavalt nende asukohale – neile määritakse spetsiaalset ravimit, vajadusel kõrvetatakse või külmutatakse või kasutatakse eemaldamiseks laserravi. Näsad alluvad ravile üsna hästi. Silmas peab pidama ka seda, et isegi peale ravi võib haigus korduda.

Seksuaalpartnerid

Partnerite nakatamise vältimiseks peab kondüloomidega nakatanu suguliste kontaktide ajal kasutama kondoomi. Kui ka seksuaalpartner on kondüloomidega nakatunud, siis vajab ravi ka tema.