Valgevooluseks nimetatakse vedelikku, mis eritub emakakaela näärmetest ja tupe limaskestast. Osa sellest väljutatakse, ülejäänu imab tupe limaskest endasse. Voolus on naise puhul normaalne nähtus – sel viisil kaitseb tupp ennast, luues voolusega sobiva happelise keskkonna, et bakterid ja seened limaskestal oleksid õiges tasakaalus. Muretsema peaks hakkama siis, kui voolust on ülemäära palju, see ei ole läbipaistev või kui see muutub halvalõhnaliseks.

Millal ja kuidas valgevoolus ilmneb?

Tüdruku organism hakkab suguhormoone tootma murdeea alguses ning ca aasta enne esimest menstruatsiooni algab ka vooluse eritumine. Tavaliselt on voolus valkjas ja lõhnab veidi hapukalt. Vooluse hulk on naistel erinev, sõltudes tervisest, vanusest, menstruaaltsükli ajast ja hormonaalsest tasakaalust. Vanuse lisandudes toodavad munasarjad vähem hormoone ja ka voolus väheneb.

Isikliku hügieeni huvides on mõistlik vähemalt üks kord päevas alakeha pesta, kasutada võib seejuures ka spetsiaalseid intiimpesuvahendeid. Suurema voolusega päevadel võib kasutada ka pesukaitsmeid.

Millal pöörduda arsti poole?

Arsti poole peaks pöörduma siis, kui tavapärases vooluse koguses ja konsistentsis ilmnevad muutused ning tekib tupepõletiku kahtlus – sel juhul on voolus suurenenud, halvalõhnaline, tükiline või vahutav, tekitab sügelust ja valulikkust suguelundites. Tavaliselt on see põhjustatud tupe tavapäraste mikroobide tasakaalutaseme muutusega, mitte suguliselt leviva nakkusega. Samas võib suurenenud valgevoolus viidata ka mõnele suguhaigusele.