Trihhomonoos on maailma kõige rohkem levinud kuse- ja suguteede haigus, mille tekitajaks on algloom Trichomonas Vaginalis. See on ainurakne parasiit, mis liigub edasi viburite abil ning toodab organismi sattudes toksiine, mis omakorda tekitavad põletikku. Trihhomonoosi esineb nii meestel kui ka naistel. Kuna aga viimastel aastatel on inimeste teadlikkus suguhaigustest, hügieenist ja tervisest üleüldiselt tunduvalt tõusnud, siis esineb ka trihhomonoosi varasemast tunduvalt vähem.

Kuidas trihhomonoosi nakatutakse?

Trihhomonoosi nakatutakse peamiselt sugulisel teel, võimalik on nakatuda ka teiste väga intiimsete kontaktide kaudu. Harvemini tuleb ette nakatumist läbi riiete ja voodiriiete.

Kuidas trihhomonoos ilmneb?

Trihhomonoosi puhul ilmnevad haiguse sümptomid peamiselt naistel. Kaebused võivad tekkida alates nakatumisest nii kolme päeva kui ka mitme nädala pärast. Esineb valulikku urineerimist, rohket ja halvalõhnalist kollakat vahutavat voolust, mis võib olla ka veresegune. Esineda võib ka suguelundite valulikkust ja turset. Umbes kolmandikul nakatunud naistest haigustunnused puuduvad. Tavaliselt puuduvad haigustunnused ka trihhomonoosi nakatunud meestel, aga nad kannavad haigust edasi. Harvadel juhtudel võib esineda valulikku urineerimist ja läbipaistvat eritist. Siiski võivad algloomad liikuda edasi ka eesnäärmesse või põide ja põhjustada seal põletikke.

Kuidas trihhomonoosi diagnoositakse?

Esmase diagnoosi saab panna juba kliinilise pildi põhjal, sest see on iseloomulik ja kergest eristatav pärmseene poolt tekitatud põletikest. Diagnoosi täpsustamiseks võetakse vooluse analüüse – trihhomonoosi korral on selles näha viburitega pirnikujulisi algloomi, diagnoosi täpsustamiseks kasvatatakse mikroorganisme laboris või kasutatakse spetsiaalset värvingumeetodit.

Millega trihhomonoosi ravitakse?

Trihhomonoosi ravimisel tihtipeale ühest ravikuurist ei piisa, sest haigus on küllalt vastupidav. Ravimiks on antibiootikumid – nii tupekuulidena kui ka suu kaudu manustatavad algloomade vastased preparaadid. Kuna haigus on vasupidav, siis on peale ravikuuri kindlasti vajalik teostada ka mitmekordne järelkontroll.

Seksuaalpartnerid

Trihhomonoosi nakatudes on kindlasti vajalik sellest teavitada ka kõiki oma seksuaalpartnereid, sest olenemata nende uuringute tulemustest peab ravima kõiki. Ka ilma sümptomiteta inimene võib siiski trihhomonoosi põdeda ja seda omakorda teistele edasi anda.

Risk haigestuda teistesse sugulisel teel edasikanduvatesse haigustesse

Trihhomonoosi korral peaks kontrollima end ka teiste suguhaiguste suhtes, sest väga tihti võib samaaegselt trihhomonoosiga esineda ka muud.